"Kui mul oleks vajadusel kasutamiseks ka töömasin, siis ma muud autot ei omakski," ütles mu vend kunagi WhatsAppis kabriolettidest vesteldes ja sellest juhuslikult õhku visatud lausest sai alguse mu seni kõige pikaajalisem eksperiment, mille käigus pidi selguma, kas kabrioletiga on ka tegelikult võimalik Eesti kliimas ja teedel igapäevaselt koos elada ja sealjuures õnnelik olla.
Elu on liiga lühike, et sõita igava autoga ja sellepärast ma sõidangi... Volkswageniga.
Just selliselt olen Phaetonit omades sageli oma autovalikut murelikele kaaskodanikele põhjendanud.
Kui isegi Mercedes-Benz'i muuseum kirjutab ühe auto nostalgiapostituse juurde Facebookis, et tegu ei pruugi olla kõige kenama Mercedesega, kuid kiidab selle muid omadusi, haaravad käed tahtmatult klaviatuuri järele, sest endast väiksematele ei ole ilus liiga teha ja A-klass ei ole seda kindlasti ära teeninud.
W124 kerega Mercedes on juba nii vana mudel, et mõnikord tuleb auto ilusaks muutmise huvides näiteks koledate kruviaukude või muude vigastuste tõttu selle keskkonsool välja vahetada. See ei ole üleliia keeruline ja kui olla väga ettevaatlik, võib uus konsool tõepoolest autosse jõuda täiendavate vigastusteta. Kõige keerulisem on tänasel päeval pigem korraliku asendusdetaili leidmine. Kui see on leitud, on auto juures toimetades loodetavasti alltoodud inglisekeelne juhend abiks:
Vanemate Mercedeste nivooreguleeringuga tagasildadest on liikvel igasuguseid legende ja arusaamu. Selleks, et teema ennekõike enese jaoks selgeks teha, koostasin juhendi, mille abil iga tehnikast midagi taipav inimene samuti süsteemi toimimisest aru saada võiks.
Vanatehnikasuvi on olnud kohtumiste poolest rikas.
Juba aprillis kohtus Mercedes-Benz W124 suurema venna ehk W140 kerega autoga.
Maikuus kohtusid Volgad igakevadisel väljasõidul "Ettevaatust, Auto". Üritus andis põhjuse korraldajatena viia kokku parimad Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõiduautod.
Juba 1981, kui senine S-klassi Mercedes W126 vaid napilt kaks aastat turul oli, alustati Stuttgartis suursedaanile järeltulija väljatöötamist.
Sel ajal oli Mercedes-Benz kõrgklassis juhtival positsioonil ja tõsiseltvõetavat konkurentsi sisuliselt ei eksisteerinud. Veel ei teadnud keegi midagi 7-seeria BMW-st (e32), mis 1986. aastal pidi W126 auto konkurentsi kartma õpetama.
Seoses sellega, et aegajalt pöördutakse minu poole küsimustega, kuidas eemaldada W124 ja W126 autode külje- ja karbiliiste, tegin algust vastavate illustreeritud juhendmaterjalide koostamisega.
W126 auto küljeliistude eemaldamise juhend on leitav siit!
Head nokitsemist kõigile vanatehnikahuvilistele!