E39 kerega 5-seeria BMW on tänaseks nii vana auto, et kuulub normaalsetes ühiskondades vaieldamatult noorklassikute hulka. Eesti ei ole nii kaugele jõudnud ning siinkandis pakub see mudel autohuvilistele rõõmu pigem odava tarbeeseme, põllurallika või jäärajakana, aga kui see aeg juba lähitulevikus üle läheb, on meil kõigil kahju, et neid autosid enam palju alles ei ole, sest igaüks tahaks teda endale.
Ja siis küsib ta täitsa ootamatult, kas tohib selle minu kahe kuu palga maksva kleidi osta. Ja ma ei kõhkle hetkekski, vaid ütlen, et ole lahke - minu rahakott on sinu rahakott, kallis. Ja ma vaatan selja tagant ta kingade täiuslikkust, säärejooksu toonitavate sukkade siidist läiget, kleidi kontuuri, mis kulgeb lainjalt üle ta piha kuni pärlikeega kaunistatud nõtke kaelani ning lõpeb täiuslikult õlgadele langeva soenguga. Ja palun mõttes, et ta seda veel ja veel teeks. Sest ma ei kujuta ette, mida temasugune minus näha võib ja kui asi ongi vaid rahas, siis seda saab alati juurde teenida.
Autoga reisimine ei ole igaühele sobiv, kuid endiselt leidub paljudes peredes entusiasmi võtta kas igal või mõnel suvel ette autoreis Euroopas või kaugemalgi. Selleks puhuks on tarvis sobivat reisiautot ja arvates, et valik on imelihtne, sest tuleb vaid vaadata, et masin oleks ruumikas, ökonoomne, mugavate istmetega, vaikne ja võimsa multimeedia ning kliimaseadmega, peab natuke järele mõeldes pettuma, sest ühest autost teevad hea reisiauto hoopis olulisemad aspektid.
Aastal 2000 sõitsin igapäevaselt 1992 aasta tumerohelisel B4 kerega Audi 80-l. 18 aasta eest oli see igati edev auto, aga omaniku jaoks oli juba siis selge, et tegelikult on ta odavate vahenditega moodsamaks vuntsitud vana hea "põrsas" (omaaegne eelmise keremudeli ehk B3 hüüdnimi), mis näeb välja parem kui ta päriselt on ning pikkadel garaažiõhtutel kurtsin ikka sõpradele, et sedasorti Audi on nagu mingi pooleduka kindlustusagendi auto - täiuslikult igav ja anonüümne.
Autoga hätta sattunud sõbrad ja tuttavad küsivad meilt ikka aegajalt, et kus me enda autosid remontida laseme. Tuleb nentida, et autode mõistliku hinna ja aktsepteeritava kvaliteediga remontimine ei ole midagi nõrkadele ja kui alljärgnevat teksti pigem uskumatuks hindad, on mõistlik kohe uue auto liisingutaotlust täitma asuda.
Kui BMW oma e60 kerega 5-seeria autoga 2003 aastal lagedale tuli, mõjus selle disain küll radikaalsena, ent mõnigi autohuviline ohkas kergendatult, sest oli mis ta oli - õnneks nii kole kui paar aastat varem üldsust ehmatanud 7-seeria auto ikka välja ei kukkunud. Leidus nii kiitjaid kui laitjaid (siinkirjutaja sealhulgas) ning mõni ei ole tänaseni BMW-le selle ajastu disaini andestanud, kuid üldjoontes oli uue 5-se näol 2000-te aastate esimesel poolel tegu haruldaselt värske ja modernsena mõjuva autoga.
Pole mingi saladus, et kaasaegsemate diiselautode puhul levinud kübemefiltrid (lühendatakse ka DPF) kipuvad aja jooksul nii tahmaosakestest kinni jääma, et auto ei suuda seda ka esinduses käivitatava läbipõletusrežiimi abil puhtaks kõrvetada ning levinud arvamuse kohaselt ongi siis filtri eluiga otsas ja see tuleb välja vahetada. Erinevate markide ja mudelite kübemefiltrite tehase poolt ettenähtud eluiga on mõneti erinev, kuid jääb sageli paarisaja tuhande kilomeetri juurde. Kui aga auto mootor ei tööta tehase poolt ettenähtud režiimil (sõidab näiteks "liiga palju" linnas, lühikesi otsi või lihtsalt ei käi mõne elektroonikaveidruse tõttu nii nagu peaks), võib see lubatud eluiga päris oluliselt lüheneda.
W203 kerega C-klassi Mercedes tuli turule aastal 2000 ning kergete värskendustega kestis selle tootmine 2007 aasta sügiseni. Tegemist on tänaseks üsna vananenud mudeliga, mis sattus Mercedese ajaloos perioodi, mida ei iseloomusta just kauneimate salongimaterjalide kasutus või keredetailide roostekindlus, kuid mis muus osas ei nõua endiselt rohkem omaniku tähelepanu kui ükskõik milline teine sama ajastu auto.
Kümne aasta eest valitsesid keskklassi diiselautode paremikku õigustatult kolme Saksamaa autotootja – Audi, BMW ja Mercedese mudelid A4 (B6), 3-seeria (e46) ja C-klass (w203). Ehkki tänaseks on nende autode parimad päevad möödas ja nii mõnigi võib öelda, et need autod on vanad nagu mammuti ekskrement, on kasutatud autode turul nende jääk-, aga mis peamine, tarbimisväärtus veel endiselt päris arvestatav ja siinkirjutaja tutvusringkonnas saadab eelmainitud mudeleid jätkuvalt suur menu ning oleme Karlova Autopoes ka ise sagedased nende diiselautode tarbijad.
W203 kerega Mercedese CDI mootori turbo ja intercooleri radiaatori vahel kulgeva toru vahetamise käigus saab väga selge pildi sellest, kuidas parendus autotööstuses sageli välja näeb.
Algse varuosakoodiga seda lõdvikut esindusest enam tellida ei saa ja kui pilti vaadata, on põhjus selleks siililegi selge. Pildil on uus muutunud varuosakoodiga originaaldetail üleval ja allpool purunenud vana toru.
Kasutatud auto on jätkuvalt kulude mõttes kahtlemata kõige mõistlikum autoomamise vorm, sest nagu varasemates artikliteski välja toodud ning eraisiku finantsplaneerimisega tegelevatel inimestel hästi teada, on autode puhul suurimaks ülalpidamiskuluks hinnalangus, mis paratamatult juba vähekasutatud auto puhul on oluliselt tagasihoidlikum kui uue ostmisel.
Üllitasime Rahakooli lehel artikli sellest, kuidas omada autot säästlikult ning mitte kaotada kümneid tuhandeid kroone aastas. Peamine sääst, nagu alati, ei tule kütusekulust viimast välja pigistades või julmalt hoolduskulusid kärpides, vaid oma vara hästi hoides ja vältides ebamõistlikke finantsteenuseid.
Head lugemist:
http://www.rahakool.ee/index.php?opt=uudis_artikkel&tyyp=ARTIKLID&id=53
Huvitav, miks ei kogu kasutatud autodega tegelevad ettevõtted autode tüüpvigade kirjeldusi, või vähemalt ei avalikusta neid praktiliselt kunagi vaatamata sellele, et automüüjad teavad ilmselt tüüpvigasid paremini kui keegi teine? Ilmselt on tegu lihtsa hirmuga - kardetakse saagida oksa, millel ise istutakse. Paraku pole sellisel käitumisel mingit ratsionaalset põhjendust, sest vigane auto on igal juhul vigane auto ja varem või hiljem klient avastab selle ning muutub rahulolematuks.
Vahtralehed on kollaseks värvunud ja jälle on käes oktoober. Päike käib madalalt ja kuigi on veel ilusad ilmad, on esimene jää aknaklaasidel ära olnud ning hobiautode liikluskindlustuspoliisid lähenevad lõpule.